Lia on kaunis me Maa

2009-06-28T14:42:00.000-07:00

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud

2009-04-12T02:30:00.000-07:00

Harjumaa Naiste Ümarlaud

Hiiumaa Naiste Ümarlaud

Ida-Virumaa Naiste Ümarlaud

Järvamaa Naiste Ümarlaud

Jõgevamaa Naiste Ümarlaud

Lääne-Virumaa Naiste Ümarlaud

Raplamaa Naiste Ümarlaud

Saaremaa Naiste Ümarlaud

Tartumaa Naiste Ümarlaud

Valgamaa Naiste Ümarlaud

Viljandimaa Naiste Ümarlaud

Liikmed

Võrumaa Naiste Ümarlaud

Venekeelsete Naisteühenduste Ümarlaud

Eesti Maanaiste Ühendus

Eesti Naiste Varjupaikade Liit

EAL Naistoimetajate Ühendus

Eesti Puuetega Naiste Ühing
Viljandimaa Naiste Ümarlaud

Eesti Naisteühenduste Ümarlauda kuuluvad augustis 2008

Aktiivse Tervise Stuudio ReetTer
volitatud esindaja Reet Pool

Eesti Ajakirjanike Liidu Naistoimetajate Ühendus
volitatud esindaja Merike Viilup, teda asendab Aita Nurga

Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing
volitatud esindaja Riina Saarma, teda asendab Silvia Russak

Eesti Maanaiste Ühendus
volitatud esindaja Tiiu Soans, teda asendab Eha Reitelmann

EMÜ Saare Naised
volitatud esindaja Laine Tarvis, Teda asendab Urve Pihl

Eesti Naiste Liiga
volitatud esindaja Lena Blum, teda asendab Valentina Kašina

Eesti Naiste Varjupaikade Liit
volitatud esindaja Sirje Otstavel, teda asendab Eha Reitelmann

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)
volitatud esindaja Reet Laja, teda asendab Ilvi Jõe-Cannon

Eesti Puuetega Naiste Ühing (EPNÜ)
volitatud esindaja Mare Abner, teda asendab Margit Rosental

Eidapere Naisselts
volitatud esindaja Rita Toomet

Erivajadustega Laste Tugikeskus Sinilill
volitatud esindaja Kaja Ispert

Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon (EDA)
volitatud esindaja Mirjam Kippasto, teda asendab Merje Mets

Harjumaa Naisteühenduste Ümarlaud
volitatud esindaja Anne Vahemäe, teda asendab Eha Reitelmann

Hiiumaa Ühenduste Naiste Ümarlaud
volitatud esindaja Liis Oja, teda asendab Anu Toode

Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik
volitatud esindaja Lilli Andrejev, teda asendab Karoli Põllumäe

Ida-Virumaa Naisteühenduste Ümarlaud
volitatud esindaja Ene-Eha Urbala, teda asendab Imbi Vassiljeva

Inimõiguste Teabekeskus
volitatud esindaja Julia Kovalenko

Integratsiooni Algatuskeskuse Pärnu osakond
volitatud esindaja Larissa Võbornaja

Isamaa ja Res Publica Liidu Naisühendus
volitatud esindaja Epp Rebane, teda asendab Anu Kuusk

Isamaa ja Res Publica Liidu Naiskogu
volitatud esindaja Viigi Saksakulm, teda asendab Lia Murs

I@T Nõustamisgrupp
volitatud esindaja Ines Vajakas

Järva Naiste Varjupaik
volitatud esindaja Leili Pruun

Järvamaa Naisteühenduste Ümarlaud
volitatud esindaja Marika Kreitsman, teda asendab Marta Kondas

Jõgevamaa Naisteühenduste Ümarlaud
volitatud esindaja Tiiu Sarv

Jõgeva Maanaiste Ühendus
volitatud esindaja Tiiu Sarv, teda asendab Viivi Tuhkanen

Keila Naisselts
volitatud esindaja Eha Reitelmann

Kõpu Piirkonna Arendusselts Valguskiir
volitatud esindaja Harda Roosna, teda asendab Svetlana Reinmets

MTÜ Karukäpp
volitatud esindaja Silvia Mägi

Läänemaa Naisteühenduste Ümarlaud
volitatud esindaja

Lääne-Viru Maanaiste Ühendus
volitatud esindaja Helju Viilip, teda asendab Helve Ploom

Lääne-Virumaa Naisteühenduste Ümarlaud
volitatud esindaja Helve Ploom, teda asendab Helju Viilip

Lõuna-Eesti Erivajadustega Perede Ühing
volitatud esindaja Tiia Järvpõld, teda asendab Pille Lillepool

Mea Culpa
volitatud esindaja Epp-Kristiina Keerov

Meremäe Maanaiste Seltsing Sipelgas
volitatud esindaja Silvia Stepanova

Naised Suudavad
volitatud esindaja Anu Jänes

Naiskodukaitse
volitatud esindaja Dagmar Mattiisen, teda asendab Triin Tõnsing

Naiskogu Kadri
volitatud esindaja Kadi Pärnits, teda asendab Reet Laja

Naiskoolituse Keskus
volitatud esindaja Reet Laja, teda asendab Riina Kütt

Naiste Klubi Lüüra Naised
volitatud esindaja Tatjana Ikim, teda asendab Kristina Ikim

Noorteühendus Siin
volitatud esindaja Maia Meos, teda asendab Alla Zarudnaja

Kodukant Viljandimaa naised
volitatud esindaja Pille Põllumäe

Raplamaa Naisteühenduste Ümarlaud
volitatud esindaja Asta-Aino Laurimaa, teda asendab Virve Õunapuu

Saaremaa Naisteühenduste Ümarlaud
volitatud esindaja Laine Tarvis, teda asendab Merje Lõbus

Seltsing Seadus Sinule
volitatud esindaja

Simuna Naisteklubi
volitatud esindaja Reet Maadla, teda asendab Silvi Sirelpuu

Tallinna Naiste Tugikeskus-Varjupaik
volitatud esindaja

Tartumaa Naisteühenduste Ümarlaud
volitatud esindaja Ethel Toomingas, teda asendab Ene Linn

Tartu Pereliit
volitatud esindaja

Tartu LPEMÜ Halastus
volitatud esindaja Liidia Laaneoja, teda asendab Tiiu Laan

Valgamaa Naisteühenduste Ümarlaud
volitatud esindaja Kersti Sirel, teda asendab Helju Hõbe

Venekeelsete Naisteühenduste Ümarlaud
volitatud esindaja Maia Meos, teda asendab Marina Maksimova

Viljandi Maanaiste Ühendus
volitatud esindaja Tiina Kõva, teda asendab Malle Resen

Viljandimaa Naisteühenduste Ümarlaud
volitatud esindaja Ilme Kibe, teda asendab Ene Juurik

Võrumaa Naisteühenduste Ümarlaud
volitatud esindaja Tiia Must, teda asendab Merike Kapp

Võrumaa Naiste Ühendus
volitatud esindaja Tiia Must, teda asendab Kaja Klooren

WIIS-Est
volitatud esindaja Ilvi Jõe-Cannon, teda asendab Merle Krigul

KOOLITUSMUDEL KUTSEKOOLIDE ÕPILASTE SUHTLEMISOSKUSTE ARENDAMISEKS

2009-04-12T02:29:00.002-07:00

Projekt kestab märts 2006 – juuni 2007.

Inscape Koolitus teostab Euroopa Sotsiaalfondi toel meetme 1.1. raames projekti

(1.0101-0392)

Projekti eesmärk on kutseõppeasutuste lõpetanute konkurentsivõime suurenemine tööturul suhtlemispsühholoogia õpetamise kvaliteedi tõstmise kaudu kutseharidussüsteemis. Projekti tulemusena valmib suhtlemisoskuste koolitusmudel kutsekoolidele.

Märtsis 2006 alustas projekti töörühm (Lia Murs, Agnes Männik, Viibeke Turba, Hettel Sõrmus, Ulvi Noor, Jana Pavlenkova, Tiina Käsi, Viivi Lokk, Katrin Kaurit, Ilona Gassmann, Ene Pill, Katrin Kaurit) koolitusmudeli väljatöötamist. Töö tulemusena olid septembriks valminud tundide kavad ja õpilase töövihik ning alustati mudeli testimist G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis. Pilootgrupp läbis 40-tunnise suhtlemispsühholoogia programmi, mille käigus arendasid õpilased oma suhtlemis-, eneseväljendus-, meeskonnatöö-, ajajuhtimise jt oskusi, mis aitavad tulevikus nii isiklikus kui tööelus edukam olla. Mõned näited õpilaste tagasiselehtedelt, mida kasulikku kursuse käigus enda jaoks õpiti:

- Osade olukordade lahendamise kunste
- Kuidas erinevate inimestega erinevates olukordades hakkama saada, neid paremini mõista
- Erinevate inimeste käitumisstiilid
- Suhtlemisoskus on üks väga oluline osa meie elust
- Kõigepealt asju läbi mõtlema ja olema valmis selleks, et inimesed võivad erinevalt mõelda
- Kehtestamine; DiSC mudel; stressi juhtimine; eesmärkide saavutamine
- Erinevate inimeste käitumismudelitega arvestamine ja kuidas oleks nendega hea ja lihtne suhelda.

Veebruaris 2007 algavad õpetajate koolitused, kus õpetatakse väljatöötatud programmi järgi tunde läbi viima. Koolitusel osaleb 36 õpetajat projekti partnerkoolidest. Seitsmepäevase koolituse ning superviseerimisel praktika läbimisel omandavad koolitusel osalejad sertifikaadi antud metoodika põhjal programmi läbiviimiseks.

Projekti lõpuks valmivad õpilase töövihik ja õpetaja käsiraamat "I-Sight põhine suhtlemispsühholoogia". Alates käesoleva aasta sügisest saavad koolituse läbinud õpetajad partnerkoolides läbi viia suhtlemispsühholoogia tunde väljatöötatud abimaterjalide järgi.

Projekti partnerid:
1. Tallinna Kopli Ametikool
2. Tallinna Ehituskool
3. Tallinna Teeninduskool
4. Narva Kutseõppekeskus
5. Tartu Kutsehariduskeskus
6. Võrumaa Kutsehariduskeskus
7. Haapsalu Kutsehariduskeskus
8. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
9. Kuressaare Ametikool
10. Vana Vigala Tehnika- ja Teeninduskool
11. Valgamaa Kutseõppekeskus
12. G. Otsa nim Tallinna Muusikakool
Projekti on kaasatud veel:
Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus

16. oktoobril 2005 toimuvad kohaliku omavalitsuse volikogu valimised.

2009-04-12T02:29:00.001-07:00

http://www.vvk.ee/varasemad/k05/

Sellelt veebilehelt leiate edaspidi andmeid valimliste kohta.
ÜLDANDMETE alt on saadaval valimiste ajakava, õigusaktid, kandideerimisdokumendid, pressiteated jm.
VOLIKOGUDE menüüpunkti alt saab teada valitavate volikogude suuruse ja mandaatide arvu ringkonniti.
VALIMISKOMISJONIDE alt leiab kõikide valimiskomisjonide kontaktid, jaoskondade asukohad ja piiride kirjelduse.
KANDIDAATIDE alt leiab kõikide valdade ja linnade kandidaadid.
STATISTIKA alt leiab andmeid kandideerijate ja nimekirjade kohta.
VALIMISTULEMUS ilmub sellele lehele 16. oktoobri õhtul.
Hääletamisest osavõtu andmed avaldatakse alates 10. oktoobrist.

ILVES PRESIDENDIKS

2009-04-12T02:28:00.000-07:00

Oma hääle on andnud juba 26881 inimest!
SH.
Vally Kook
Lia Murs

«Olen kindel, et valijamees ei lähe 23. septembril 2005.a. «Estoniasse» täitma tuimalt oma erakonna korraldust, vaid valib südametunnistuse ajel Eestile parima presidendi. Iga valijamees on killuke Eesti rahvast ja tuleb kindlasti hääletama kõigi oma lähedaste ja külarahva eest ja nimel.»

«Olen valmis Ilvest toetama, et Eesti areneks suunas, kuhu otsustati minna 15 aasta eest iseseisvust taastades. Loodan, et suudan teha selle inimestele selgeks, sest me peame minema edasi, mitte tagasi.»

«Paljud õppejõud on pöördunud rektoraadi poole ettepanekuga, et ülikool peaks reageerima kujunenud poliitilisele olukorrale ja andma märku riigikogu liikmetele, mida me arvame presidendi valimistega seonduvast. Otsustasime uute avalduste asemel jätta tänavu laulmata selle salmi, mis algab sõnadega «Elagu vabariik ja kes teda valitseb».»

Konverentsil arutatakse erivajadustega õpilaste toetamise võimalusi

2009-04-12T02:27:00.002-07:00

Täna, 1. märtsil 2005.a. toimub Tallinnas Oru hotellis konverents erivajadustega õpilaste toetamise võimalustest. Minister Mailis Reps annab üle tänukirjad Norra-Eesti koolitusprojekti „Erivajadusega õpilane tavakoolis” Norra-poolsetele eestvedajatele.

Rahvusvaheline konverents „Käitumisprobleemidega laps koolis” algab kell 11.30 Oru hotelli konverentsikeskuses (Narva mnt 120B).

Konverentsi ajakava:

11.30 Avasõnad

11.45 Norra-Eesti koolitusprojekt “Erivajadusega õpilane tavakoolis” kaasava hariduse toetajana ja uue koolikultuuri kujundajana - Kai Kukk, Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik hariduslike erivajaduste alal

12.15 Õpikeskkonna ja pedagoogilise analüüsi mudeli rakendamine: üldpõhimõtted ja õpetaja roll - Einar Christiansen, Lillegårdeni tugikeskuse direktor, Norra Eripedagoogika Tugisüsteem (ettekanne on varustatud inglise-eesti järeltõlkega)

13.00 Vaheaeg

14.00 Norra-Eesti koostööprojekti rakendamine probleemsete olukordade lahendamisel Tallinna Teeninduskoolis - Lia Murs, Heikki Eskusson, Maija Prokofjev

14.30 Tallinna Lasnamäe Põhikool kogemus projekti rakendamisel ja meeskonna töö käivitamisel - Tatjana Guz, Ella Polovintšuk

15.00 Tartu Masingu Kooli kogemus tugisüsteemide rakendamisel õpiraskustega õpilaste toetamiseks - Tiina Kallavus

15.30 Eesti ja Norra kooliuurimuste tulemused - Henning Plischewski, vanemnõustaja, Lillegårdeni tugikeskus, Norra Eripedagoogika Tugisüsteem (ettekanne on varustatud inglise-eesti järeltõlkega)

16.15 Kokkuvõttev paneelarutelu

16.45 Konverentsi pidulik lõpetamine ja tunnistuste kätteandmine

Lisainfo:

Kai Kukk
Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik hariduslike erivajaduste alal
51 12 502

1998.a. diplomitöö TPÜ

2009-04-12T02:27:00.001-07:00

http://www.eni.ee/?s=217&ms=integratsioon

Ajukahjustusega lapsed Tallinnas, nende rehabilitatsioon ning integreerimine kooli Märksõnad: ajukahjustus, ajuhalvatus, integratsioon, rehabilitatsioon, võrdsete võimaluste loomine, tegevusvõime Avaldatud: 1998 Tallinna pedagoogikaülikool, sotsiaalteaduskond, sotsiaaltöö osakond, sotsiaaltöö Autor(id): Lia Murs Juhendaja(d): Kuulo Kutsar
Diplomitöö eesmärgiks on välja selgitada ajukahjustusega ja ajuhalvatusega laste olukord Tallinnas, kaardistada lapse erinevad eluetapid ja saada teada läbiviidavad rehabilitatsioonimeetodid. Uurimuse aluseks on küsitlusleht, mille alusel on küsitletud ajukahjutusega kooliealiste laste vanemaid. Samuti tutvuti laste haiguslugudega, et saada tõene pilt ja teha valik uurimuse läbiviimiseks. Diplomitöö põhineb ka teoreetilisel materjalil, mis hõlmab inimõigusi ja võrdsete võimaluste loomist puuetega inimestele. Kokku küsitleti 33 lapsevanemat, kelle peres elab ajukahjustusega laps.

Ajukahjustusega lapsed Tallinnas, nende rehabilitatsioon ning integreerimine kooli

Avaldatud: 1998
Autor(id): Lia Murs
Kirjeldus: Diplomitöö eesmärgiks on välja selgitada ajukahjustusega ja ajuhalvatusega laste olukord Tallinnas, kaardistada lapse erinevad eluetapid ja saada teada läbiviidavad rehabilitatsioonimeetodid. Uurimuse aluseks on küsitlusleht, mille alusel on küsitletud ajukahjutusega kooliealiste laste vanemaid. Samuti tutvuti laste haiguslugudega, et saada tõene pilt ja teha valik uurimuse läbiviimiseks. Diplomitöö põhineb ka teoreetilisel materjalil, mis hõlmab inimõigusi ja võrdsete võimaluste loomist puuetega inimestele. Kokku küsitleti 33 lapsevanemat, kelle peres elab ajukahjustusega laps.

1996.A. EFL

2009-04-12T02:24:00.000-07:00

EESTI FÜSIOTERAPEUTIDE LIIT on Eesti füsioterapeutide vabatahtlik ühendus. Liit on Eesti Liikumisravi Liidu õigusjärglane ja on asutatud 17. septembril 1999 aastal.
Liidu tegevuse eesmärgiks on liidu liikmete huvide kaitsmine ja erialase professionaalsuse tõstmine ning eriala tutvustamine ja propageerimine.
Liidu eesmärgist tulenevad põhiülesanded on:
• järelevalve teostamine füsioterapeudi kutse-eetika reeglite järgimise üle;
• tingimuste loomine füsioterapeutide ja liikumisravi spetsialistide kutsetöö korraldamiseks;
• kutsealase koolitustegevuse koordineerimine, seminaride ja konverentside korraldamine, kirjanduse ja õppematerjalide levitamine;
• soovituste ja ettepanekute tegemine füsioteraapia teenuse efektiivsuse tõstmiseks;
• liidu ja liidu liikmete huvide esindamine ja kaitsmine riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites, kohtus ja muudes asutustes ning väljaspool Eestit;
• tervislike ja sportlike eluviiside propageerimine;
• koostöö arendamine World Confederation for Physical Therapy , WCPT – Europe ja teiste rahvusvaheliste erialaühendustega ning välisriikide erialaliitudega;
• stipendiumide maksmine.
Liitu kuuluvad tegevliikmed, toetajaliikmed ja auliikmed. Liidu tegevliikmeks võivad olla füsioterapeudid ja taastusravi valdkonnas tegutsevad juriidilised isikud. Auliikmeteks võivad olla kõik füüsilised isikud. Liidu toetajaliikmeteks võivad olla taastusravi valdkonnas praktiseerivad isikud ja füsioteraapia eriala üliõpilased.

Sinised Azuur Grotid Capril + itaallaste laul

2007-07-09T06:58:00.000-07:00

http://www.youtube.com/watch?v=RVEFIptG-kw&mode=related&search=

http://www.youtube.com/watch?v=D4K8G4Zx5E4&mode=related&search=

http://www.youtube.com/watch?v=njAZIOduZ9Y&mode=related&search=

http://www.youtube.com/watch?v=qQUj2qACyJM&mode=related&search=

2007-07-09T06:49:00.000-07:00

Mõningad hinnad
pildiraamatud linnadest keskmiselt 5-12 EUR
1 l veini 1.50-3 EUR
tualett 0.50-1 EUR
Colosseum 12 EUR, alla 18a ja üle 65a tasuta
Vatikanis liftiga Peetri kiriku kuplisse 7 EUR
Vatikani muuseum koos Sixtuse kabeliga 12 EUR, õpil 9 EUR
Vesuuvi kraater 7 EUR, õpil 5 EUR
Pompeij (koos kohaliku giidiga) 15 EUR
Õhtusöök Sorrento hotellis 12 EUR
laevasõit Caprile ja tagasi 16-24 EUR
paadisõit ümber Capri saare 12-15 EUR
Sinine grott 9 EUR + kohalesõit 11 EUR
Capri ühistransport, üks ots 2 EUR
tellitud bussid, mis viivad Anacaprile ja tagasi 19 EUR
köisraudtee Capri kõrgeima mäe otsa 8 EUR
Veneetsia jõetrammi pilet (ed-tag) 10 EUR
Gondel (5-6 kohta) 100 EUR
Doodzide palee (+Correos galerii) 12.50 EUR, õpil 6.50 EUR
Poolas lõunasöök 15-20 PLN
Leedus lõunasöök 15-20 LTL

1 PLN= ~ 4,0 EEK1
LTL= ~4,5 EEK
WC - 1 PLN

Itaalia reis 26.06 - 06.07.07

2007-07-09T06:43:00.000-07:00

Itaalia-San Marino-Austria
Itaalia - põhjamaalase jaoks mõnusalt soe, sõbralik, joviaalne ja eksootiline.
Rooma - igavene linn, kõigi teede algus- ja lõpp-punkt.
Vatikan- pindalalt väikseim, kuid üks rikkaimaid riike maailmas.
Terve unenäoline päev Capril - tõepoolest Vahemere pärl, maapealne paradiis.
Veneetsia - Aadria kuninganna, keskaegse Euroopa võimsaim linn, mille õitsengu väljenduseks on Püha Markuse väljak.

1. päev Väljasõit Tallinnast kl. 06.00 Sakala keskuse juurest parklast. Tartust väljasõit kl. 09.00 "Tartu" hotelli eest. (NB! Väljasõiduajad ja -kohad võivad muutuda. Palun kontrollige!) Sõit läbi Baltimaade.
Öömaja Poolas Varssavis **hotellis (2-sed toad).

2. päev Hommikusöök. Sõit läbi Poola, Tšehhi, Austria. Õhtuks jõuame Grazi.
Öömaja **hotellis (2-sed toad).

3. päev Hommikusöök. Sõit läbi Alpide Itaaliasse. Pöögimetsad, tunnelid, loomakarjad alpiaasadel.
Veneetsia - Aadria kuninganna, keskaegse Euroopa suurim ja võimsaim linn, tõeline võlulinn. Kõige kiiremini saab linnas sihtkohta sõites “veetrammiga” mööda Suurt kanalit.
Jõuame Püha Markuse väljakule, mis on Veneetsia süda, linna ajalooline keskus ja turistide lemmikpaik.
Siin asuvad kõige kuulsamad vaatamisväärsused – hiilgav kuldmosaiikide ja marmorsammastega basiilika, kuldtorn ja roosa-valge mustrilise marmorfassaadiga Doodzide palee.
Siit valitseti vabariiki ja siit viidi vangid üle Õhkamise silla vanglasse.
Õige “Veneetsia tunde” saab kätte ilma kaardita tänavate ja kanalite labürindis uidates ja korraks isegi ära eksides.
Aega jätkub ka gondlisõiduks.
Sõit läbi Apenniinide. Alles siin hakkavad küpresside teravad koonused tõeliselt taeva poole sirutama.
Öömaja Montecatini Terme kuurortlinnas **hotellis (2-sed toad).

4. päev Hommikusöök. Sõidame Pisasse vaatama, kuidas on lood viltuse torniga.
See on ehitis, mis näib trotsivat raskustungi. Võib imestada, et see ikka veel juba 12. saj. alates püsti seisab.
Viltune torn ehitati kellatorniks katedraalile, mille rajamist alustati 100 aastat varem.
Samasse kompleksi kuulub ka ümmargune marmorehitis – baptisteerium, mille skulptuurid kujutavad stseene Kristuse elust.
Sõit Firenzesse - renessansi hälli. Linn, mille ajalugu on rikas ja põnev.
Linnaekskursioon. 13.saj. Santa Croce kirik, kuhu on maetud ligi 300 Euroopa kuulsat literaati, filosoofi, kunstnikku…
Linnakeskus ümber kuulsa S. Maria del Fiore võluva, heleda marmorpitsiga katedraali, kellatorni ja baptisteeriumi.
Palazzo Vecchio, mille vaatamisväärsusteks on kaunistatud sammasnõu, uhked siseruumid ja saalid.
Ponte Vecchio– täis kullassepaärisid.
Võib käia paljudes kirikutes, piiluda sisse siseõuedesse, istuda kohvikus ja hingata sisse Firenze tabamatut hõngu.
Öömaja Roomas ***hotellis (2-sed toad).

5. päev Hommikusöök. Vatikan - peale paavsti residentsi ja paleekompleksi on siin kuulus Vatikani Muuseum oma Sixtuse kabeliga, Püha Peetruse väljak ja Püha Peetri kirik, mida võib uurida keldrist katuseni.
Ülalt kupli tipu rõdult avaneb suurepärane vaade Rooma linnale ja Vatikani kääbusriigile. Rooma - Euroopa kultuuri häll. Navona väljak kuulsa jõgede purskkaevuga, Panteon – kõikide jumalate tempel, kuhu on maetud nii “Isamaa isa” kuningas Victor Emmanuel II kui ka kuulus Rafael ja tema pruut.
Hispaania trepid, Trevi purskkaev – kõige romantilisem koht Roomas, et igavesse linna tagasi saada, tuleb visata sinna münt.
Kapitooliumi küngas Marcus Aureliuse ratsamonumendiga ja selle taga oleva Senaatorite paleega. Colosseum – amfiteater, mis mahutas 50 tuhat pealtvaatajat.
Öömaja samas hotellis.

6. päev Hommikusöök. Sõit lõunasse. Siiani tegutsev vulkaan – Vesuuv, mis ajaloo vältel on maa pealt pühkinud kaks õitsvat antiiklinna.
Vesuuvi jalamil asuvad jälle viinamarjaistandused ja uhked majad.
Kraatri kohal on tunda vaevumärgatavat väävlilõhna.
Otse Vesuuvi külje all asub Pompeij - väljakaevatud linn.
Tänapäeval üks paremini säilinud antiikaja linnu, tõeline nauding ajaloohuvilistele.
Termid, foorum, basiilika, kauplused, teatrid, tänavad – kõikjal ehtne Vana-Rooma hõng.
Ööbimine Sorrento lähedal ***hotellis (2-sed toad).
Soovijatele õhtusöök hotellis (lisatasu eest).

7. päev Hommikusöök. Veedame päeva Capril, püüdes tunnetada tema müsteeriumi. Saar nagu helesinine unistus, maapealne paradiis, Vahemere pärl.
Jalutame Capri linnakese kitsastel tänavatel, värvikates Augustuse aedades.
Sõidame kõrgel kaljul asuvasse Anacaprisse, kus asub Axel Munthe San Michele villa oma veetleva aia ja vaatega Marina Grande sadamale.
Siit linnast saab tõusta ka saare kõrgeimale mäele Monte Solarole – kust avaneb lummav vaade kogu saarele ja seda ümbritsevale merele.
Et näha kogu saare metsikut ilu on võimalik teha ka laevasõit ümber saare ja imetleda kaljusid meres. Sõit Põhjapoole.
Öömaja ***hotellis (2-sed toad).

8. päev Hommikusöök. Ületame Apenniinid, jõuame Aadria mere rannikule.
Sõit San Marinosse. Tasandiku kohal kõrgub kalju, kus asub juba 1000 aastat maailma vanim vabariik.
Iidsed kindlused, mille müüridelt avanevad hunnitud vaated kaugusesse.
Öömaja Veneetsia lähedal ***hotellis (2-sed toad).

9. päev Hommikusöök. Sõit läbi Alpide Austriasse.
Öömaja Brnos **hotellis (2-sed toad).

10. pave Hommikusöök. Sõit läbi Tšehhi ja Poola,
öömaja Lomzas ***hotellis (2-sed toad).

11. päev Hommikusöök. Baltimaad. Hilisõhtuks kodus.

Jaani laupäev Peipsi ääres ja Jaanituli Alatskivil

2007-06-24T13:33:00.000-07:00

Christopher, Kristel, Christjan ja Laura Alatskivil

Alatskivi loss

Peipsi järv

Merike ja Lia, sõbrad 47 aastat

Linda, Laura ja Christopher

üks ksk meil kasvab õues, just maja ukse ees ...

Laura

Christopher koos vanavanaga

ema ja Linda saburil 24.juuni 2007

Füsioteraapia

2007-06-17T04:42:00.000-07:00

ETV dok filmid Autism

2007-06-17T04:38:00.000-07:00

9. juunil, 1/3: Mäluhiiglased
21. sajandil on teadlased hakanud uurima inimaju mõtlemisprotsessi.
On suur ime, et see isevärki asi meie peas üldse töötab.
Kuid mõned imed tulevad ilmsiks alles siis, kui midagi läheb viltu.
Maailmas on inimesi, kes ilmutavad hämmastavaid, peaaegu üleinimlikke võimeid.
Ühed neist on autistid - nad jäävad argitoimetustega hätta, kuid suudavad opereerida meeletult suurte arvudega või hakata üleöö klaverit mängima.

16. juunil, 2/3: Einsteini efekt
Väiksena ei talunud Matt Savage oma ema ega kellegi teise puudutust.
Kuueaastasena õppis ta peaaegu üleöö klaverit mängima ja seitsmeaastasena oli ta juba tunnustatud jazz-pianist ning helilooja, keda kutsuti esinema jazz-klubidesse.
Niisama hämmastav on Stephen Wiltshire'i kunst.
Ta lendab helikopteriga 45 minutit Rooma kohal ja joonistab seejärel igavesest linnast viiemeetrise detailse panoraami õhust vaadatuna.
Alonso Clemmensil on aga uskumatu võime muuta kahemõõtmelisi kujutisi kolmemõõtmelisteks skulptuurideks.
Filmis uuritakse moodsa tehnika abil, mis toimub üliandekate inimeste ajus ja kuidas see erineb normaalsest ajust.

23. juunil, 3/3: Suur erinevus
Kui Temple Grandinil diagnoositi 1950. aastatel autism, soovitati vanematel ta hooldusasutusse anda.
Praegu on Temple tunnustatud loomade käitumise uurija ja lektor.
Tal on nimelt imeline võime mõista loomi.
Ta tajub nende hirmu ja tundeid, kuid ta ei saa aru tavaliste inimeste tunde- ja mõttemaailmast. Ta ei suuda kunagi elus armuda. Sama lugu on Christopher Tayloriga.
Ta ei leia teed külas, kus on elanud 20 aastat, kuid samal ajal loeb ajalehti 25 keeles ja räägib enam-vähem vabalt nii palju keeli, et nende üleslugemiseks ei piisa ühe käe sõrmedest. Seitsmest autismiga inimesest on kuus mehed.
Mis teeb autismist ennekõike meeste probleemi?
Kas ühendused meeste ja naiste ajus on tõepoolest erinevalt paika pandud?
Dokumentaalsarja viimases osas uuritakse uusima tehnika abil, mil moel naise ja mehe aju erinevad.

Videod ETV-st

2007-06-17T04:36:00.000-07:00

Leinapäev 2007 http://www.etv24.ee/index.php?0&popup=video&id=7785

Härra Ilves kohtus Hollandi kuningannaga
http://www.etv24.ee/index.php?0&popup=video&id=7808&help=1

Memonto ajalookonverents 16.06.07
http://www.etv24.ee/index.php?0&popup=video&id=7819

Kommunismiohvrite memoriaali rajamisest
http://www.etv24.ee/index.php?0&popup=video&id=7805

Eksam! 13.05.2007 Inscapes

2007-06-14T10:33:00.001-07:00

Marianne: Martsoni mudel

Meie Katrin

Meeli

Agni

Helle

Ahti

Anne; Palun võta võlukotist üks meelepärane ese...

... ja Sina kaLia ja

Ulvi ja Helle muinasjutt

Lea muheleb

Anne

Miljonivaade Inscape Koolituse aknast

Lia: eesmärgistamine ja ajajuhtimine

Lea

Ulvi; Motivatsioonist...

Ulvi

Viibeke: karjäärist

... no küll ma olen tänulik, et Marianne selle Martsoni mudeli joonistas...

Õpetajate eksam; ja nüüd tagasiside

2007-06-14T10:24:00.000-07:00

12.06.07 Suhtlemise kunst lõppkonverents

2007-06-12T09:56:00.000-07:00

TORU

2007-06-03T22:19:00.000-07:00

Torust tuleb Ilmar Raagi "Klass".

Suurepärane film.
Mine ftp://toru.hot.ee/incoming/ ja otsi "klass".

Kui leiad "Klass_õige film 700.38MB.avi risto oma" vajuta sellel hiire parema nupuga ning vali "Save target".
Salvestades muuda nime nii, et lõppu jääks "avi"

TORUs on saadaval film kommunismi kuritegudest Ukrainas
ftp://toru.hot.ee/incoming/(docu)-Harvest_of_Despair-(Soviet_Communism_engineered_Ukraine_Famine_Genocide_1

Miljonivaade Majaka tn 2 III korruselt

2007-05-09T13:53:00.000-07:00

Tiina

2007-05-09T13:51:00.000-07:00

2007-05-09T13:42:00.000-07:00

09.05.07 Ove sünnipäev Mareti juures

Kristella ja Kristel, Pille ja Elisabeth, Lia ja Ove, Diana, Kristiina, Anni ja Maret
Kristel, Angelina, Pille, Kristella ja Elisabeth, Ove ja Diana, Kristiina, Anni, Maret ja Arvo

IRL Segakoor Kambjas 05.05.2007

2007-05-09T13:36:00.000-07:00

Sõidame Kambjasse

Kambja kirik ja koolimaja

Heli ja Lia

Ühendkoorid

Õpetajate sertifitseerimiskoolitus 20-21.03.07

2007-03-21T14:15:00.000-07:00

Suhtlemiskoolitus õpetajatele

2007-02-28T12:43:00.000-08:00

*Ära iial lakka naeratamast...

2007-02-12T19:59:00.000-08:00

Esmalt tahan Sind tänada nende toredate kirjade eest ja soovida edu praktika kaitsmisel teisipäeval...Kui saad kunagi pisut aega, siis palun kirjuta vanaisast, isast lähemalt. Mis on täisnimed,sünniajad ja sünnikohad. Kes Sinu sugulastest muutsid nime ja millist nime nad nüüd kannavad?
Minu vanaolu oli väga tark ja haritud mees. tema nimi oli Friedrich Willemson (hilisem Villemson). Olen teinud intervjuud kõikide veel elusolevate vanaonu ja vanaema järglastega. Minu ema on sündinud 1916.aastal Palal. Kodavere kihelkonnas Tartumaal ja tema isa ja ühtlasi minu vanaisa oli August Boriss Vadi (samuti Palalt), kes sai surma tsaari armees 1918 ning on maetud Bakuus. Eriti meeldib mulle vanaonu elufilosoofia. Ta oli haritud ja väga mitmekülgne inimene. Oma eluajal soovis tema isa, et ta hakkaks põllumeheks ja talupidajaks, aga Vidrik, nagu teda kutsuti, ei soovinud seda mitte. Seega hakkas ta kauplust juhtima...Eesti ajal oli kaupluse pidamine nagu internetipunktis töötamine. Kogu info liikus läbi kaupluse, inimesed kogunesid seal tagakambris, ajasid ja tegid poliitikat, edendasid kohapealset kultuurielu jne...Tema naine oli õppinud Peterburis ämmaemandate koolis- ainsana oma perest sai ta hea hariduse- ja töötas Kodavere kihelkonnas ämmaemandana...Oma naisega tutvus vanaonu näiteringis... Vanaonu oli kunagi õppinud teatrikoolis ja tuttav Eesti ajaloos kuulsate näitlejate ning kirjanikega... Seega, kuhu iganes ta sattus, sinna rajas ta näiteringi... Kuni lõpuni, isegi siis, kui vene väed okup Eesti...Tema lapsed ja lapselapsed on meie perele alati olnud väga lähedased...Aga sellest kõigest võin rääkida edaspidi. Kaunist päeva ja palju päikest soovides Lia

Eile oli Tartu Rahu aastapäev!

2007-02-03T01:20:00.000-08:00

Juba eile hommikul oli selline tunne, et tahaks osaleda Tartu Rahu auks läbiviidavatel üritustel.
Aga kahjuks oli tööpäev. Seega sain ainult mõtetes olla sündmuste juures.
Paari töökaaslasega saime ka vahetada mõned mõtted Tartu Rahupäeva tähtsuse üle... See annab mulle pikemaks ajaks mõtteainet. "Mind see küll ei liiguta..." oli sõnum, olen keeletu!
Mulle, kes on juba emapiimaga kaasa saanud kodumaa armastuse, tundub see kui ...

Täna sain oma klassivennalt teate: ... rahvuse kvaliteedi. Laulva revolutsiooni aegu olime kogemata väga kõrge kvaliteediga rahvus. Vabadussõja aegu - juhtumisi. "Jumala armust" rahvusliku ärkamise aegugi.Poole sajandi tagant korraks vaid "olla unenägemises".Mis on meiegi lahti - miks ikka veel viibib me täiskasvanukssaamine?Muidugi on meil siis raske ette kujutada rahvusi, kelle küpsuses sedasorti ülendatus järjepidev. Kui selline puudub, püüamegi ilmaolevat korvata läbi õllevine, viina- või uimastiuima, raha- või võimukihu.Nõnda oleme õnnetumad kes tahes "metslasist", kel ekstaas - seda enam ühine lõve - on pea igapäine tippkogemus. Sestap ei tormagi nad pimesi ei tea kuhu, elades sageli kümneid tuhandeid aastaid järjepanu oma Kodupaigas.Puudub kultuuri tuum - vankumatult tõhus, maiseid samastumisi mäekõrguselt ületav ekstaasipraktika. Kättesaadav meil ehk vaid kitsale vaimueliidile.Nõnda olemegi kui "hiired tuules"- pealispindse mõtlemise ja veel pealispindsemate tunnetega omanabaimetlejad, kel ligimene, veel vähem maailm harva miskit korda läheb. Mistap bojaaridel on siinmail hää elu.Pärast meid tulgu või veeuputus.Või ärgu tulgu?

Muinasjutumaal

2007-01-29T13:42:00.000-08:00

Tuuleeit see tõstis tiibukülmataat aga tegi tormikuni maha sadas , tuiskasparas lumehangemeri.Mäe taga, rahu sees,seisis munasjutumets, metsa sees oli aga loss,lossis printsess Punapõsk...Tähistaevas üle meie...see ju oli alles eile.Täiskuu nägi, kuulis meidja jälgis meie retki häid...võimu andis kõigile jaarmu jagas lastele ja emadele- isadele,vanaema- isadele,meile Mäetagustele. ..Kõnnin muinasjutulossis,näen seal kümneid tegelasi...nende seas on Kaval Antsja Vanapagan krips ning kraps...kas on head või päris head nad, seda ütelda ei tea ma...Lihtsalt kõnnivad seal ringi,neiud kulutavad kingi,printsess tornis ootamas...aga uhke rüütel- prints valgel hobultulemas on koju, kõik on ootel.Ja ka Okasroos, omakaunis kambris, ärkamas on varavalgel, suurearmastuse paistel saabus Päästja tulevalgelsuure- suure soojusega...Ma sellest räägiksveel ja veel, kuid aeg see ruttab, olles teelta meile jätab muinasloo, kuis olime seal üheskoosja Taevas nägi, kuulis meiesoove, ta andis meileTulejoone, kus seistakindlalt nagu Kaljuja anda kõigile vaid Armu,Headust- Soojust,Tervist- Õnne- Loovust...Ma tervitan teid palavaltja soojust- valgust saadanpä_eval algavalja rahu, rahu soovin maKarlsson katuselt jusoovis seda ka.
Mäetaguse seminari järgselt
08.11.2006

Kalev Rebane: naer läbi pisarate...

2007-01-29T13:34:00.000-08:00

www.hetk.ee/kalev/postkaart.mpg
Postkaart Mirjamile, 20 min.by Mosfilm and me, 2004
www.tammejuur.ee/x/Bizarre_
Love.mp3
www.tammejuur.ee/x/gunslingaz.mp3

Ood Loojale Sa oled loonud taevasina ja päikese, mis kuldab puudelehti ja koidu ajal merelt tõusva hõbedase vina ja kevadised aasad lille-ehtes Sa andsid meile südame ja meele et suudaksime hoomata Su suurust Sult saime mõistuse ja keele et tänumeeles kiita Sinu kuulsust Sa oled helde andma meist igaüks saab ilma tulles osakese Sinu hingest ehk küll me tihti väärt ei ole seda endast kandma kui matavad meid argipäeva pinged Sind palun, meist ära pööra oma palet meid ära hülga, ära jäta maha ehk kaovad kord maailmast alatus ja valed ja inimene tohib heita pilgu igaviku taha..nii rääkis vanaema, R.I.P. :'(..kuidneetis iha neetud leegid kõrbe tuules taeva risti põleb viha põrgu tules pleekind luudel kõik on hästi...öösel kl 3 me kohtume unes tühjuses inglit näen hõbedas hames mustavas taevas on üksikud tähed pimedas leegitseb silmade sära tuuleiil soe pehmelt juukseid meil sasib kõrvus vaid raagus kaskede sosin ligined tasa Su hingust näol tunnen igavik saabub kui kohtuvad huuled

Tere tulemast orkuti imelisse maailma!

2007-01-29T13:26:00.000-08:00

Kord kui kõnnid linnuteel,

lendu tõused linnutiivul

kestab see vaid viivu

üle metsade ja mäe,

üle orgude ja vee

üle suure tõusutee

kohtuda võib seal,

kus õnn ja sõprus pidu peab;

Tule leek on igavene

Metsa süda igavene

vihmasabin igavene

järv ja jõgi ühel meelel,

mängib kaunil kandlekeelel

suubuvad koos imemerre

sügavasse ilmamerre...

Siis, kui maailm alles loodi

polnud keegi enda moodi

vaikses palves inimene

ei ta teadnud, mis on ime.

Alles paradiisiaias,

oli ta kui lapshaldjas

nõnda süütu,

nõnda puhas

mängib kandlel selles majas.

Aga aianurga sees

kasvas õunapuuke siis,

tema kõrval norinal,

magas MADU puu all.

Nähes süüta tütarlast,

kohe asjast aimu sai,

õuna ulatas ta lapsele,

nii süütule, nii puhtale.

Ta sisistas nii malbelt kui vaid sai:

söö seda ja anna ka

Aadamale maitsta.

Nii saigi süüta lapsukesest

inimene siis,kes

ainult mõtte lennus

suudab tõusta

kujutluste tasandile

ja maailma

Kallis Maija!

2007-01-29T13:23:00.000-08:00

Palju, palju õnne,

Taas paistmas on päike,

kui neiuke väike,

hommikul avab silmad

ja näeb,et

kaunis päev tulnud on taas.

See pole tavaline päev,

sel päeval Sa

jälle vanemaks saad

ja Sinu eluraamatusse

kirjutab AEG

tähtsa sõnumi:

ELA ja ARMASTA...

Palju õnne, kallis Kadriliis!

2007-01-29T13:11:00.000-08:00

Sinu sünnipäeval, Kata

sadas lumi taevast alla,

külma tuli, nii et paukusilma-

maad see kauniks tegi

sünnipäevalapse rõõmuks

puud ja põõsad lumeehteis

aialatid hõberüüs...

Aga Sina, kallis Kata

lumekuningannana Sa seal

kes on kõige selle keskel

ikka kaunis,

ikka hea

Soovin Sulle, kallis Kata

palju rõõmuhetki teel

ilma- inimesi häid

kelle soovid Sulle, kallis Kata

palju õnne, hällilaps.

Kallistame ja soovime Sulle kõikide Sinu soovide täitumist! Isa ja Lia

Need inglid tulid inglitiivul

2007-01-29T13:07:00.000-08:00

Need Inglid tulid inglitiivul,

kandes süles roosiõisi

tulid meie poole seal ja

sosistasid salaja...

Armusõnu sosistasid,

lembeluulet toetasid,

ära võtsid hirmu silmad,

asemele andsid tiivad...

Armas laps, meid kõnetasid,

oled vaba, luuletasid,

kannavad sind elutuuled,

sosistavad armuhuuled...

Maa ja taeva vahel piir,

see veel pole silmapiir,

kaugel- kaugel muinasmaa,

sindki ootab mängumaa...

Tule, ütleb Ingel mulle, tule,

toata, hõlju õhus,

nagu kerge libliklend,

mulle usalda sa end...

Usalda ja ära karda,

käeke mulle pihku anna,

koos siis lendame me ära,

sinna, muinasjuturanda...

Rõõmsaid Pühi kõigile!

2007-01-28T05:29:00.000-08:00

Lia sügavust, arusaamist, armastust

2007-01-28T05:17:00.000-08:00

Mulle tuleb ikka ja jälle silme ette NAISE NÄGU. See nägu on kummaline. See ei meenuta mulle kedagi, aga samas on selles näos SÜGAVUST, MÕTLIKKUST, ARUSAAMIST, ARMASTUST …Kõige tähtsam on ÕHK, selle sinine SÜGAVUS, maailmaruum, maa kohal hõljuv KÕIKSUS, olgu selleks siis PÄIKE, KUU, TÄHED …Päike on see, mis annab sooja, sulatab lume, paneb lilled kasvama, sünnitab uue elu.Päike on maailma valgus. Sellest, kuidas Päike asetseb planeet Maa suhtes, sõltuvad aastaajad: kevade saabumine, suve külluslik luksus, sügise küpsus ja hääbumine ja talvine surm. Päikese teekond koos tiirlevate planeetidega maailmaruumis on IME .Inimese elu on IME .Inimese sünd on IME .Inimene sünnib siia maailma üksi.Inimene tunneb tundeid üksi.Inimene ei tea, mida teine inimene tunneb, mõtleb või kuidas tal valutab …Inimene ei tea, mismoodi teisel kisub süda rinnus kokku ja kurgus pitsitab …Inimene NÄEB teise inimese valu ja läbi SILMADE tunneb ta valu iseendas.Inimene KUULEB teise inimese valu ja läbi KÕRVADE tunneb ta seda valu iseendas.Inimene KOMPAB teise inimese valu ja läbi PUUDUTUSE tunneb ta seda iseendas.

On kaunis see maa

2007-01-28T05:00:00.000-08:00

On kaunis see maa On kaunis see maa,On kaunis see ilm,Kus lumised mäed jaPilveväed saatmas me teed,On õnnistand needMe teid ja neid maid,Mis igatsend sa ja lõppuEi näe sel emaksel Maal.Mu maa, see maaKui villavaip kohevJa pilvedeväed ainaLendavad mööda ningAegajalt peidavadPõllud ja metsad,Järved ja aasadNing mäetipud kõrged.Kui kaunis me maa,On raske mul öelda,Kuis armastan maad,Tema ilus ja ohkes.On mäetipud kõrged, kuiMalemäng lipud ja aegajalt ratsudMeist kappavad mööda…On kaunis see maa,mida oskan ma öelda, kuisArmastan ma sedapõldu ja metsaOn kaunis see maa, midaMööda ma astun jaRadasid leianOo ilu ja valu, mis terendab mulle, kui vaatanma pilvedesülemeid jaõndsus mind valdabnähes Alpide tippe seal kauguses kumamas pilvedevatises rüüs… Nii väike on see,mida lennukiaknast manäen, aga suur on mu soov sellest kõnelda sulleja jagada sinuga seda, midama näen…On kaunis see maa, onKaunis see ilm, midaMööda me igapäevKõnnime, sõidame, kulgeme-Me lihtsalt oleme- taipamataSeda lummavat ilu, midaNäeb meie kohal tiirutavasLennukis istuv inimene, kesSõidab avastama maailmaLaia ning võtma vastuMe looja kingitust meileSelles lummavas ilus, kusLennukit saatmas onVatised pilvedeväed…Mis tunne see onMis valdab mu meeliJa uuesti soovib,Et avardan meeli:Ma tunnen su hõrkuJa tunnen su maitsetJa loodan, et uuestiTunda saan aistet.On kaunis see linn,Mis libiseb möödaNii ruttu kui ohe: Ohh, vaid jõuangi öelda…Nii kaunis on põld, Kus kasvamas viliNii kaunis on mets Seal mägedejalamil…kui pügatudLambavillane tekkLaiub see üle maaNing mägede kõrged jaLumised tipudEi kuidagi silma mul jää,Vaid ühtlase vaibanaKaetud me maa,Mida katmas on Pilvevaip puhasJa päikeses sillerdav,Sekka vaid tumedaidMaapiire, metsi ja külaAiman ja läbiSelle pilvede pehmuseTunnen ma selgelt:On kaunis me maa,On kaunis see ilm,Kuhu sündinud maJa kodu on loonudMiljonid- miljonidInimväed, kesMoodustavad rahvusedJa riigid onAvanenud laia maailmaJa seal valitsemas PaabeliSegadus, mis annabMaiku, et inimlapsNii väeti, ta enda hooleks jäeti jaöeldi, et nüüd ela,armasta ja tee tööd…Et õnne leiaksid saoma eluteel ningpäike paistaks sulleveel ja veel ningarmastust võiksidtunda ka needinimväed ja armastus on mulle-sulle justkui lohutusja kiitus jumalale…