Suhtlemiskoolitus õpetajatele

*Ära iial lakka naeratamast...

Esmalt tahan Sind tänada nende toredate kirjade eest ja soovida edu praktika kaitsmisel teisipäeval...Kui saad kunagi pisut aega, siis palun kirjuta vanaisast, isast lähemalt. Mis on täisnimed,sünniajad ja sünnikohad. Kes Sinu sugulastest muutsid nime ja millist nime nad nüüd kannavad?
Minu vanaolu oli väga tark ja haritud mees. tema nimi oli Friedrich Willemson (hilisem Villemson). Olen teinud intervjuud kõikide veel elusolevate vanaonu ja vanaema järglastega. Minu ema on sündinud 1916.aastal Palal. Kodavere kihelkonnas Tartumaal ja tema isa ja ühtlasi minu vanaisa oli August Boriss Vadi (samuti Palalt), kes sai surma tsaari armees 1918 ning on maetud Bakuus. Eriti meeldib mulle vanaonu elufilosoofia. Ta oli haritud ja väga mitmekülgne inimene. Oma eluajal soovis tema isa, et ta hakkaks põllumeheks ja talupidajaks, aga Vidrik, nagu teda kutsuti, ei soovinud seda mitte. Seega hakkas ta kauplust juhtima...Eesti ajal oli kaupluse pidamine nagu internetipunktis töötamine. Kogu info liikus läbi kaupluse, inimesed kogunesid seal tagakambris, ajasid ja tegid poliitikat, edendasid kohapealset kultuurielu jne...Tema naine oli õppinud Peterburis ämmaemandate koolis- ainsana oma perest sai ta hea hariduse- ja töötas Kodavere kihelkonnas ämmaemandana...Oma naisega tutvus vanaonu näiteringis... Vanaonu oli kunagi õppinud teatrikoolis ja tuttav Eesti ajaloos kuulsate näitlejate ning kirjanikega... Seega, kuhu iganes ta sattus, sinna rajas ta näiteringi... Kuni lõpuni, isegi siis, kui vene väed okup Eesti...Tema lapsed ja lapselapsed on meie perele alati olnud väga lähedased...Aga sellest kõigest võin rääkida edaspidi. Kaunist päeva ja palju päikest soovides Lia

Eile oli Tartu Rahu aastapäev!

Juba eile hommikul oli selline tunne, et tahaks osaleda Tartu Rahu auks läbiviidavatel üritustel.
Aga kahjuks oli tööpäev. Seega sain ainult mõtetes olla sündmuste juures.
Paari töökaaslasega saime ka vahetada mõned mõtted Tartu Rahupäeva tähtsuse üle... See annab mulle pikemaks ajaks mõtteainet. "Mind see küll ei liiguta..." oli sõnum, olen keeletu!
Mulle, kes on juba emapiimaga kaasa saanud kodumaa armastuse, tundub see kui ...

Täna sain oma klassivennalt teate: ... rahvuse kvaliteedi. Laulva revolutsiooni aegu olime kogemata väga kõrge kvaliteediga rahvus. Vabadussõja aegu - juhtumisi. "Jumala armust" rahvusliku ärkamise aegugi.Poole sajandi tagant korraks vaid "olla unenägemises".Mis on meiegi lahti - miks ikka veel viibib me täiskasvanukssaamine?Muidugi on meil siis raske ette kujutada rahvusi, kelle küpsuses sedasorti ülendatus järjepidev. Kui selline puudub, püüamegi ilmaolevat korvata läbi õllevine, viina- või uimastiuima, raha- või võimukihu.Nõnda oleme õnnetumad kes tahes "metslasist", kel ekstaas - seda enam ühine lõve - on pea igapäine tippkogemus. Sestap ei tormagi nad pimesi ei tea kuhu, elades sageli kümneid tuhandeid aastaid järjepanu oma Kodupaigas.Puudub kultuuri tuum - vankumatult tõhus, maiseid samastumisi mäekõrguselt ületav ekstaasipraktika. Kättesaadav meil ehk vaid kitsale vaimueliidile.Nõnda olemegi kui "hiired tuules"- pealispindse mõtlemise ja veel pealispindsemate tunnetega omanabaimetlejad, kel ligimene, veel vähem maailm harva miskit korda läheb. Mistap bojaaridel on siinmail hää elu.Pärast meid tulgu või veeuputus.Või ärgu tulgu?