Tuuleeit see tõstis tiibukülmataat aga tegi tormikuni maha sadas , tuiskasparas lumehangemeri.Mäe taga, rahu sees,seisis munasjutumets, metsa sees oli aga loss,lossis printsess Punapõsk...Tähistaevas üle meie...see ju oli alles eile.Täiskuu nägi, kuulis meidja jälgis meie retki häid...võimu andis kõigile jaarmu jagas lastele ja emadele- isadele,vanaema- isadele,meile Mäetagustele. ..Kõnnin muinasjutulossis,näen seal kümneid tegelasi...nende seas on Kaval Antsja Vanapagan krips ning kraps...kas on head või päris head nad, seda ütelda ei tea ma...Lihtsalt kõnnivad seal ringi,neiud kulutavad kingi,printsess tornis ootamas...aga uhke rüütel- prints valgel hobultulemas on koju, kõik on ootel.Ja ka Okasroos, omakaunis kambris, ärkamas on varavalgel, suurearmastuse paistel saabus Päästja tulevalgelsuure- suure soojusega...Ma sellest räägiksveel ja veel, kuid aeg see ruttab, olles teelta meile jätab muinasloo, kuis olime seal üheskoosja Taevas nägi, kuulis meiesoove, ta andis meileTulejoone, kus seistakindlalt nagu Kaljuja anda kõigile vaid Armu,Headust- Soojust,Tervist- Õnne- Loovust...Ma tervitan teid palavaltja soojust- valgust saadanpä_eval algavalja rahu, rahu soovin maKarlsson katuselt jusoovis seda ka.
Mäetaguse seminari järgselt
08.11.2006
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment