Muinasjutumaal

Tuuleeit see tõstis tiibukülmataat aga tegi tormikuni maha sadas , tuiskasparas lumehangemeri.Mäe taga, rahu sees,seisis munasjutumets, metsa sees oli aga loss,lossis printsess Punapõsk...Tähistaevas üle meie...see ju oli alles eile.Täiskuu nägi, kuulis meidja jälgis meie retki häid...võimu andis kõigile jaarmu jagas lastele ja emadele- isadele,vanaema- isadele,meile Mäetagustele. ..Kõnnin muinasjutulossis,näen seal kümneid tegelasi...nende seas on Kaval Antsja Vanapagan krips ning kraps...kas on head või päris head nad, seda ütelda ei tea ma...Lihtsalt kõnnivad seal ringi,neiud kulutavad kingi,printsess tornis ootamas...aga uhke rüütel- prints valgel hobultulemas on koju, kõik on ootel.Ja ka Okasroos, omakaunis kambris, ärkamas on varavalgel, suurearmastuse paistel saabus Päästja tulevalgelsuure- suure soojusega...Ma sellest räägiksveel ja veel, kuid aeg see ruttab, olles teelta meile jätab muinasloo, kuis olime seal üheskoosja Taevas nägi, kuulis meiesoove, ta andis meileTulejoone, kus seistakindlalt nagu Kaljuja anda kõigile vaid Armu,Headust- Soojust,Tervist- Õnne- Loovust...Ma tervitan teid palavaltja soojust- valgust saadanpä_eval algavalja rahu, rahu soovin maKarlsson katuselt jusoovis seda ka.
Mäetaguse seminari järgselt
08.11.2006

Kalev Rebane: naer läbi pisarate...

www.hetk.ee/kalev/postkaart.mpg
Postkaart Mirjamile, 20 min.by Mosfilm and me, 2004
www.tammejuur.ee/x/Bizarre_
Love.mp3
www.tammejuur.ee/x/gunslingaz.mp3

Ood Loojale Sa oled loonud taevasina ja päikese, mis kuldab puudelehti ja koidu ajal merelt tõusva hõbedase vina ja kevadised aasad lille-ehtes Sa andsid meile südame ja meele et suudaksime hoomata Su suurust Sult saime mõistuse ja keele et tänumeeles kiita Sinu kuulsust Sa oled helde andma meist igaüks saab ilma tulles osakese Sinu hingest ehk küll me tihti väärt ei ole seda endast kandma kui matavad meid argipäeva pinged Sind palun, meist ära pööra oma palet meid ära hülga, ära jäta maha ehk kaovad kord maailmast alatus ja valed ja inimene tohib heita pilgu igaviku taha..nii rääkis vanaema, R.I.P. :'(..kuidneetis iha neetud leegid kõrbe tuules taeva risti põleb viha põrgu tules pleekind luudel kõik on hästi...öösel kl 3 me kohtume unes tühjuses inglit näen hõbedas hames mustavas taevas on üksikud tähed pimedas leegitseb silmade sära tuuleiil soe pehmelt juukseid meil sasib kõrvus vaid raagus kaskede sosin ligined tasa Su hingust näol tunnen igavik saabub kui kohtuvad huuled

Tere tulemast orkuti imelisse maailma!

Kord kui kõnnid linnuteel,

lendu tõused linnutiivul

kestab see vaid viivu

üle metsade ja mäe,

üle orgude ja vee

üle suure tõusutee

kohtuda võib seal,

kus õnn ja sõprus pidu peab;

Tule leek on igavene

Metsa süda igavene

vihmasabin igavene

järv ja jõgi ühel meelel,

mängib kaunil kandlekeelel

suubuvad koos imemerre

sügavasse ilmamerre...

Siis, kui maailm alles loodi

polnud keegi enda moodi

vaikses palves inimene

ei ta teadnud, mis on ime.

Alles paradiisiaias,

oli ta kui lapshaldjas

nõnda süütu,

nõnda puhas

mängib kandlel selles majas.

Aga aianurga sees

kasvas õunapuuke siis,

tema kõrval norinal,

magas MADU puu all.

Nähes süüta tütarlast,

kohe asjast aimu sai,

õuna ulatas ta lapsele,

nii süütule, nii puhtale.

Ta sisistas nii malbelt kui vaid sai:

söö seda ja anna ka

Aadamale maitsta.

Nii saigi süüta lapsukesest

inimene siis,kes

ainult mõtte lennus

suudab tõusta

kujutluste tasandile

ja maailma

Kallis Maija!

Palju, palju õnne,

Taas paistmas on päike,

kui neiuke väike,

hommikul avab silmad

ja näeb,et

kaunis päev tulnud on taas.

See pole tavaline päev,

sel päeval Sa

jälle vanemaks saad

ja Sinu eluraamatusse

kirjutab AEG

tähtsa sõnumi:

ELA ja ARMASTA...

Palju õnne, kallis Kadriliis!

Sinu sünnipäeval, Kata

sadas lumi taevast alla,

külma tuli, nii et paukusilma-

maad see kauniks tegi

sünnipäevalapse rõõmuks

puud ja põõsad lumeehteis

aialatid hõberüüs...

Aga Sina, kallis Kata

lumekuningannana Sa seal

kes on kõige selle keskel

ikka kaunis,

ikka hea

Soovin Sulle, kallis Kata

palju rõõmuhetki teel

ilma- inimesi häid

kelle soovid Sulle, kallis Kata

palju õnne, hällilaps.

Kallistame ja soovime Sulle kõikide Sinu soovide täitumist! Isa ja Lia

Need inglid tulid inglitiivul

Need Inglid tulid inglitiivul,

kandes süles roosiõisi

tulid meie poole seal ja

sosistasid salaja...

Armusõnu sosistasid,

lembeluulet toetasid,

ära võtsid hirmu silmad,

asemele andsid tiivad...

Armas laps, meid kõnetasid,

oled vaba, luuletasid,

kannavad sind elutuuled,

sosistavad armuhuuled...

Maa ja taeva vahel piir,

see veel pole silmapiir,

kaugel- kaugel muinasmaa,

sindki ootab mängumaa...

Tule, ütleb Ingel mulle, tule,

toata, hõlju õhus,

nagu kerge libliklend,

mulle usalda sa end...

Usalda ja ära karda,

käeke mulle pihku anna,

koos siis lendame me ära,

sinna, muinasjuturanda...

Rõõmsaid Pühi kõigile!

Lia sügavust, arusaamist, armastust

Mulle tuleb ikka ja jälle silme ette NAISE NÄGU. See nägu on kummaline. See ei meenuta mulle kedagi, aga samas on selles näos SÜGAVUST, MÕTLIKKUST, ARUSAAMIST, ARMASTUST …Kõige tähtsam on ÕHK, selle sinine SÜGAVUS, maailmaruum, maa kohal hõljuv KÕIKSUS, olgu selleks siis PÄIKE, KUU, TÄHED …Päike on see, mis annab sooja, sulatab lume, paneb lilled kasvama, sünnitab uue elu.Päike on maailma valgus. Sellest, kuidas Päike asetseb planeet Maa suhtes, sõltuvad aastaajad: kevade saabumine, suve külluslik luksus, sügise küpsus ja hääbumine ja talvine surm. Päikese teekond koos tiirlevate planeetidega maailmaruumis on IME .Inimese elu on IME .Inimese sünd on IME .Inimene sünnib siia maailma üksi.Inimene tunneb tundeid üksi.Inimene ei tea, mida teine inimene tunneb, mõtleb või kuidas tal valutab …Inimene ei tea, mismoodi teisel kisub süda rinnus kokku ja kurgus pitsitab …Inimene NÄEB teise inimese valu ja läbi SILMADE tunneb ta valu iseendas.Inimene KUULEB teise inimese valu ja läbi KÕRVADE tunneb ta seda valu iseendas.Inimene KOMPAB teise inimese valu ja läbi PUUDUTUSE tunneb ta seda iseendas.

On kaunis see maa

On kaunis see maa On kaunis see maa,On kaunis see ilm,Kus lumised mäed jaPilveväed saatmas me teed,On õnnistand needMe teid ja neid maid,Mis igatsend sa ja lõppuEi näe sel emaksel Maal.Mu maa, see maaKui villavaip kohevJa pilvedeväed ainaLendavad mööda ningAegajalt peidavadPõllud ja metsad,Järved ja aasadNing mäetipud kõrged.Kui kaunis me maa,On raske mul öelda,Kuis armastan maad,Tema ilus ja ohkes.On mäetipud kõrged, kuiMalemäng lipud ja aegajalt ratsudMeist kappavad mööda…On kaunis see maa,mida oskan ma öelda, kuisArmastan ma sedapõldu ja metsaOn kaunis see maa, midaMööda ma astun jaRadasid leianOo ilu ja valu, mis terendab mulle, kui vaatanma pilvedesülemeid jaõndsus mind valdabnähes Alpide tippe seal kauguses kumamas pilvedevatises rüüs… Nii väike on see,mida lennukiaknast manäen, aga suur on mu soov sellest kõnelda sulleja jagada sinuga seda, midama näen…On kaunis see maa, onKaunis see ilm, midaMööda me igapäevKõnnime, sõidame, kulgeme-Me lihtsalt oleme- taipamataSeda lummavat ilu, midaNäeb meie kohal tiirutavasLennukis istuv inimene, kesSõidab avastama maailmaLaia ning võtma vastuMe looja kingitust meileSelles lummavas ilus, kusLennukit saatmas onVatised pilvedeväed…Mis tunne see onMis valdab mu meeliJa uuesti soovib,Et avardan meeli:Ma tunnen su hõrkuJa tunnen su maitsetJa loodan, et uuestiTunda saan aistet.On kaunis see linn,Mis libiseb möödaNii ruttu kui ohe: Ohh, vaid jõuangi öelda…Nii kaunis on põld, Kus kasvamas viliNii kaunis on mets Seal mägedejalamil…kui pügatudLambavillane tekkLaiub see üle maaNing mägede kõrged jaLumised tipudEi kuidagi silma mul jää,Vaid ühtlase vaibanaKaetud me maa,Mida katmas on Pilvevaip puhasJa päikeses sillerdav,Sekka vaid tumedaidMaapiire, metsi ja külaAiman ja läbiSelle pilvede pehmuseTunnen ma selgelt:On kaunis me maa,On kaunis see ilm,Kuhu sündinud maJa kodu on loonudMiljonid- miljonidInimväed, kesMoodustavad rahvusedJa riigid onAvanenud laia maailmaJa seal valitsemas PaabeliSegadus, mis annabMaiku, et inimlapsNii väeti, ta enda hooleks jäeti jaöeldi, et nüüd ela,armasta ja tee tööd…Et õnne leiaksid saoma eluteel ningpäike paistaks sulleveel ja veel ningarmastust võiksidtunda ka needinimväed ja armastus on mulle-sulle justkui lohutusja kiitus jumalale…